Eesti käsitööveini- ja siidritootjad villisid mullu üle 80000 liitri jooke
MTÜ Eesti Veinitee analüüsis oma liikmete mulluseid tootmismahtusid ja selgus, et toodeti ligi 81000 liitrit puuvilja- ja marjaveini, siidreid ning viinamarjaveine. Kui 2016.a oli väiketootjate toodangu maht vaid 24000 liitrit, siis juba 2019. a jõudis see ligi 67000 liitrini.
Toorainete valik on rikkalik
Kuigi võib tunduda, et rabarber on vallutanud eestimaiste veinide poeriiulid, siis kõige populaarsemaks tooraineks on saanud hoopis õun, mis juhib pingerida 28578 liitriga. Alles teisel kohal on rabarber 14000 liitriga.
Kolmandal kohal on mustsõstar ligi 7000 liitriga. Järgnevad aroonia, vaarikas, ebaküdoonia ja pirn. Metsamarjadest on veinitootjate lemmikuks pohl ja jõhvikas. Üks parimaid marjaveinide tooraineid- valge sõstar on veidi üle 1000 liitriga alles viimasel kohal enne viinamarjaveine. Põllumajandussaaduste tootjatele on see selge signaal, et valget sõstart võiks Eestis kasvatada, sest kliima on siin selleks sobiv.
Nõges sobib ka veini sisse
Ühtekokku kasutavad Eesti veinitootjad 21 kohalikku marja või puuvilja, millest eksootilisemad on kuslapuu, mustikas ja astelpaju. Lisaks marjadele tehakse näiteks Habaja Viinavabrikus veini ka nõgesest. Viinamarjasortidest on veinides esindatud Regent, Solaris, Hasanski Sladki, Rondo, Zilga.
Ehkki Eesti ei ole viinamarjakasvatuseks väga sobiv piirkond, on kohaliku viinamarja kasvatajate ning sellest veini valmistavate tootjate hulk iga aastaga kasvanud jäädes siiski teiste toorainetega võrreldes kaugele maha.
Eestimaine puuviljavahuvein on trendikas
Analüüsist selgust, et nii puuviljavahuveinide kui ka siidrite toodangu maht on kasvutrendis. Lisaks marjadele ja puuviljadele kasvab ka kohalikust viinamarjast valmistatud vahuveini toodangu maht. Esimesena Eestis tõi Tori Siidritalu 2017. a alguses turule uudse traditsioonilisel meetodil kääritatud rabarberi vahuveini. Sama aasta suvel jõudis müügile Peenjoogivabriku Nudist rabarberi vahuvein Rabarbra, mis rajas teed kohalike vahuveinide kiirele populaarsusele. Tori Siidritalu peremehe Karmo Haas’i arvates võib kohalike vahuveinide populaarsuse eest tänada ka eesti sommeljeesid, kes need veinid hästi vastu võtsid ja omakorda restoranidele tutvustasid. “Kuivad ja naturaalsed Eestis toodetud puuviljavahuveinid on vallutanud nii poeriiulid kui jõudnud ka meie riigi tähtsamatele vastuvõttude peolauale. See näitab, et Eestis toodetud puuvilja- ja marjaveinid konkureerivad edukalt välismaiste viinamarjaveinidega”, lisas Karmo Haas.
MTÜ Eesti Veinitee koondab 19 väiketootjat üle Eesti ja selle eesmärgiks on väiketootjate toodangu tutvustamine, kvaliteedi tõstmine ja võrgustiku koostöö arendamine. MTÜ-sse kuuluvad ettevõtted tegelevad puuvilja- ja marjaveinide ning siidrite tootmisega ning paljudel on ka oma marja- ja puuviljaistandused. MTÜ Eesti Veinitee liikmed on lahkelt nõus näitama oma talu valdusi ja tootmist ning pakuvad omavalmistatud jooke maitsta.
Uuringu ja ülevaate koostasid
Helen Huberg, Mamm&Frukt veinimaja
Maris Kivistik, Uue-Saaluse Veinitalu
Raili Hein, Allikukivi veinimõis